Väikelapsed ja nutiseadmed

Me elame aina digitaalsemas maailmas ja digimaailm on jõudnud ka meie lasteni. Laialt on levinud arusaam, et mida varem lapsele digitaalset maailma tutvustada, seda paremad digioskused ta omandab ja see annab talle omakorda eelise tulevikus. Teadusuuringud näitavad vastupidist: liiga varajane meediatarbimine võib lapse arengut pidurdada, kui ekraanide ees veedetakse liiga palju  aega.

Selleks, et lapse aju saaks areneda, vajab laps tegevusi pärismaailmas ja elulistes situatsioonides. Laps õpib kõige enam erinevate füüsiliste ja emotsionaalsete tegevuste abil koos teiste inimestega, st vanemate või teiste lastega suheldes. Kõik ühised tegevused, mis arendavad kõnet, sotsiaalset suhtlust ja meelte teravdamist, on lapsele vajalikud. Mäng on lapse töö ning läbi mängu laps õpib. 

Kui lapsel asenduvad need tegevused värvikireva ekraaniga, siis on suur oht, et sellega kaasneb lapse aju ülestimuleerimine. Selle tagajärjel võivad lapsel tekkida kõne- ja keskendumishäired, impulsiivsus ja agressiivsus.

Laps peab kõigepealt läbima füüsilise ja emotsionaalse arengu sammud reaalses maailmas, alles siis suudab ta omandada head oskused digimaailmas hakkama saamiseks.

Kõne areng

Lapsed vajavad arenguks keskkonda, mis stimuleerib neid erinevatel viisidel. Last ümbritseval keskkonnal on suur roll lapse taju, tähelepanu, mõtlemise, kõne ja lugemisoskuse arengus. Kaasa aitavad kõik tegevused, kus täiskasvanu tegutseb koos lapsega, juhendab teda ja ühist tegevust saadab kõne. 

Kõne arenemiseks vajab laps dialoogilist suhtlemist teiste inimestega. Ekraanid ei võimalda vastastikust suhtlemist inimestega. Kui laps veedab liiga palju aega ekraanide ees, siis võib see pärssida lapse loomingulist tegevust, sest lapsel võib kaduda huvi kõige muu vastu.  

Kontrollitud ekraaniaeg

Spetsialistide hinnangul ei vaja alla 3-aastased lapsed ekraanimeediat, et arendada kognitiivseid (taju, mälu, mõtlemine) ja motoorseid oskusi. Reaalsuses aga puutuvad lapsed sageli erinevate ekraanidega kokku enne esimest sünnipäeva. Vanuses 3–7 eluaastat võiks digiseadmete kasutamise aeg jääda alla 1 tunni, mille võiks jagada kahte ossa.

Nutiseadme kasutamisel kehtib reegel: mida vähem, seda parem. 

Alates 7. eluaastast võiks ekraaniga meelelahutusliku sisu tarbimist (mängud, multikad) olla maksimaalselt 2 tundi päevas. Õppetööle kuluv aeg ei pea mahtuma selle 2 tunni sisse.

Nii teleris kui arvutis leidub ka kasulikku materjali. Oluline on leida selline sisu, mille vaatamisest oleks lapsele kasu. Ekraanid võivad toetada lapse arengut juhul, kui vanem samal ajal lapsega suhtleb, suunab lapse tähelepanu ja selgitab ekraanil nähtut. See aitab tõlgendada ekraanil toimuvat. Seetõttu võiks lapsega meediakogemust jagada ning piirata seda ajaliselt. Tähtis on see, et nutiseadmest ei saaks lapsehoidjat.

Kindlasti ei tohiks laps olla ekraanides tund enne magamaminekut – nii saab lapse aju maha rahuneda. 

Lapsevanema eeskuju

Ema ja isa on lapse kõige suuremad eeskujud. Lapsed jäljendavad seda, mida nad näevad. Mida rohkem näeb laps vanemaid ekraanide ees, seda suurem soov on ka temal teleri ees olla või nutitelefoni uudistada. Seetõttu tuleks hoolega jälgida ka enda ekraanikasutamist lapse ees.

Lapse kõne arendamiseks on hea ühine tegevus raamatute vaatamine. Lapses saab tekitada huvi raamatute vastu eelkõige eeskuju näidates – mida rohkem näeb laps vanemaid raamatuid lugemas, seda suurem huvi tal raamatute vastu tekib.

Kaasa laps kodustesse töödesse

Teame, kui raske on väikese lapse kõrvalt vahepeal vaba hetke enda toimetusteks leida. Tihti on lihtsam võimalus lapse tähelepanu koondada kas teleri või nutiseadmega. Sellele on hea alternatiiv.

Nii palju kui võimalik, kaasa laps hoopis oma tegevustesse: kui hakkad koristama, anna ka lapsele tolmulapp kätte; kui teed süüa, võta laps kööki kaasa. Kasuta aega ära lapsega rääkimiseks samal ajal, kui oled ametis mõne tegevusega. Nimeta näiteks toiduaineid või tegevusi: valame piima, see on jahu, võta lusikas. Kõik see aitab lapse kõne arengule kaasa.