Kas minu kakskeelsel lapsel on keelepuue?

17.08.2022      Kirjutas: Logopuu

Kakskeelsus, õigemini mitmekeelsus on tänapäeval pigem norm kui erand. On suur õnn, kui lapsel on sünnist saati võimalik loomulikus keskkonnas omandada mitut keelt. 

Teadlased on kindlalt ümber lükanud arvamuse, et mitmekeelsus takistab lapse (kõne) arengut või et mitmekeelsus põhjustab keelepuuet. Need on levinud müüdid, mis tegelikkuses ei kehti. 

Mida peaks teadma, kui laps omandab sünnist alates kahte keelt korraga? 

Sellise lapse kõne areng erineb siiski mõnevõrra ükskeelse lapse omast. Miks see nii on?
Kõik lapsed ehitavad oma keele üles kuuldava kõne ehk sisendi alusel. Kui sisend tuleb kahes keeles, siis vajab laps natuke rohkem aega, et neid keeli eristada ja seejärel paralleelselt kahte keelesüsteemi üles ehitada. Samuti on loogiline, et kui sisend jaguneb kahe keele vahel, on seda kummaski keeles vähem. Seetõttu on normaalne, et mitmekeelne laps võib hakata eakaaslastest pisut hiljem rääkima. Hilistumine võib kesta umbes pool aastat. Ka sõnavara, mida laps omandab, jaguneb kahe keele vahel, seega tuleks selle suurust hinnata mõlema keele peale kokku. 

On leitud, et suuremat rolli mängib esimestel eluaastatel just ema räägitav keel – selle võib laps omandada kiiremini ja paremini. Siiski on sünnipärase kakskeelse lapse keeleline areng üsna sarnane ükskeelsetele eakaaslastele. Ka ükskeelsete laste varane kõne areng on üsna varieeruv. 

Kui laps saavutab eakohase kõnearengu verstapostid 4 kuud varem või hiljem, on see veel igati normaalne. Nii nagu ükskeelsed lapsed, erinevad oma arengutempos ka mitmekeelsed lapsed. 

Samas võib vanematel siiski olla muresid. Üks ema kirjutab nii:

Mul on tekkinud väike mure. Mul on 1,5-aastane poiss, kes kasvab kakskeelses peres, ei ütle ühtegi sõna. Ei eestikeelseid ega ka venekeelseid sõnu. Kui lapsega rääkida, et pane toidulaud valmis ja võta see või too asi, siis ta ka ilusasti teeb. Kuid nii kui ta tahab ise midagi, siis näitab näpuga ja hakkab karjuma. Ja kui me aru ei saa, siis võib ka natuke vihastada. Kui me ka aru saame, siis ütleme mis asi see ka on. Kuid sõnu ei tule üldse. Kuidas ma saaksin aidata lapsel sõnu ütlema hakata või milles võib asi olla?

Lapsevanema mure on põhjendatud, sest ka kakskeelsel lapsel võib esineda keelepuue või mõni muu arenguhäire. Selliste arenguliste puuete sagedus kakskeelsetel lastel on samasugune kui ükskeelsetel lastel.
On üsna keeruline aru saada, kas tegemist on nö kakskeelsest keskkonnast tuleneva loomuliku hilistumisega, mis aja jooksul möödub, või hoopis tõsisema probleemiga, mis vajab spetsialistide sekkumist. 

Abiks lapsevanemale

Kui sul on mure lapse kõne arengu pärast, siis püüa vastata järgmistele küsimustele: 

  1. Kas Sinu laps tahab ja püüab suhelda, kasutades miimikat (pilku, näoilmeid) ja kehakeelt (nt osutab, sirutab käsi enda väljendamiseks)?
  2. Kas ta on huvitatud (mängu)asjadest, st uurib neid, tegutseb nendega (paneb asju üksteise sisse ja välja, laob torni, veeretab autot või palli)?
  3. Kas laps saab kõnest (mõlemas keeles ühepalju või ühes keeles rohkem) aru?
  4. Kas laps on lalisenud (nt pä-pä, ma-ma, tä-dä jne)?
    Lalin tekib alates 6. elukuust ja areneb edasi kuni kõne tulekuni.
  5. Kas lapse kuulmist on kontrollitud?

Kui vastasid enamikule küsimustele „jah“, siis tasub anda lapsele pisut aega, pakkuda talle võimalikult palju ja jõukohast sisendit mõlemas keeles. Muretsemiseks pole põhjust.

Kui vastasite mõnele küsimusele „ei“, vastake ka järgmistele küsimustele. 

  1. Kas peres või sugulastel on esinenud probleeme kõne arengus või nad on pidanud käima logopeedi juures?
  2. Kas laps on olnud neuroloogi või mõne muu arsti jälgimisel (nt on esinenud kõrvapõletikke)?
  3. Kas lapse varases arengus on olnud mingeid kõrvalekaldeid eakohase arengu tähistest (nt motoorsetes oskustes, söömises)?
  4. Kas laps kasutab meelsasti nutiseadmeid, sh veedab aega teleka ees?

Kui vastasite mõnele neist küsimustest „jah“, tasub konsulteerida logopeediga, kellele tuleb selgitada ka lapse keelelise arengu tausta. 

Oluline on teada, et keelepuue avaldub kõigis omandatavates keeltes. Kuid tõele ei vasta see, et kui lapsel on keelepuue, tuleb üle minna ainult ühes keeles rääkimisele. Laps vajab abi mõlema/kõigi keelte omandamisel. Ka keelepuudega laps suudab omandada mitut keelt.

Ei ole eriti tõenäoline, et laps saab logopeedi abi mõlemas keeles. Küll aga saab logopeed toetada lapse arengut ühes keeles ja nõustada vanemaid, kuidas teha seda teises keeles. 

Kakskeelse lapse keelekeskkonna kujundamisel on vanemate roll ülioluline.

Loe ka V.-A.Vihman „Meie lapsel mitu keelt“ (HTM)

Logopuu tooted