“Tehke puhumisharjutusi. Puhuge kausis kõrrega mulle, paberitükke, sibulakoori, pinksipalli punktist a punkti b, kõrrega ja ilma.”
“Aga ega nii väikesega pole suurt midagi teha. Kui on nõus mängu sees mõnda huulte-keele tugevdamise harjutust tegema, siis on juba hästi.”
“Logopeediline massaaž aitab lapsed paremini kõnelema.”
Kas sulle on lapsevanemana selliseid nõuandeid jagatud?
Vahest on sulle soovitatud erinevat moodi puhumist, keele suust välja lükkamist ja muid suuvigureid. Võib-olla oled netis surfates leidnud lapsevanemate tehtud videoid, kus lõbusa jutu saatel keelevigureid tehakse. Oled ehk isegi püüdnud oma lapsega neid harjutusi teha, aga talle ei lähe need üldse peale või ta lausa vihkab neid.
Võib-olla on soovitatatud lapse kõne arengu toetamiseks ka logopeedilist massaaži.
Ehk oled ka mõelnud, kas need harjutused ikka aitavad lapsel rääkima hakata?
Lühike vastus sellele küsimusele on EI!
Põhjused, miks lapsed räägivad halvasti või üldse mitte, on erinevad, seepärast ei saa ka abi olla ühesugune. Sageli arvatakse, et laps ei räägi või räägib eakaaslastest kehvemini, sest tema keel ja huuled on liiga nõrgad või ei liigu hästi. Enamikul juhtudel ei ole põhjus selles. Rääkima õppimine on palju keerulisem protsess kui vaid lihaste liigutamine. Seetõttu ei aita suuvigurid enamasti lapse kõne arengule kaasa.
Tõsi, mõnikord on tõesti lapse suulihased nõrgad või pinges ning neid on raske liigutada.
Sellisel juhul võivad logopeedi poolt valitud kõneelundite harjutused olla õigustatud, aga neid tuleb teha vaid siis, kui logopeed on nende vajaduse välja selgitanud ning soovitanud täpselt valitud harjutusi kindlas mahus ja lapsele sobival viisil. Vastasel juhul raiskame mõttetult aega – laps ei hakka rohkem ega paremini rääkima.
Mõtle korraks, kas lihastreening jõusaalis teeb sind osavaks ujujaks või jalgpalluriks? Vastus on EI. Sa pead tegema spetsiifilisi harjutusi, et saada neil aladel paremaks. Võid mõelda ka kõndimisele ja tantsimisele: me kasutame kõndimiseks samu lihaseid, mida on vaja tantsimiseks. Siiski ei aita kõndimise harjutamine meil paremaks tantsijaks saada. Ka keeleharjutuste tegemine ei pane kõnetut last rääkima, ei laienda sõnavara ega pane grammatiliselt õigesti rääkima.
Teadlased on leidnud, et aju juhib erinevalt neid suuliigutusi, mida teeme rääkimise ajal, ja neid suuliigutusi, mida teeme siis, kui sööme või liigutame keelt-huuli seejuures rääkimata. Samu suulihaseid juhib aju kõnelemise ajal ja kõnega mitteseotud liigutuste ajal veidi teistmoodi. See tähendab, et suulihastega mittekõneliste liigutuste tegemine (puhumine, keele suust välja lükkamine, huulte torutamine jms) ei aita tingimata neid lihaseid edukamalt rääkimiseks kasutada.
Seega kui laps veel ei räägi, räägib väga vähe või grammatiliselt valesti, ei ole suugümnastikast enamasti suurt kasu. Kui lapsel siiski on suuharjutusi vaja, aitavad teda kõige rohkem logopeedi valitud spetsiifilised harjutused.
Kuidas suhtuda massaaži? Täpselt samamoodi nagu kõneelundite lihastreeningusse. Massaaž ei pane kõnetut last rääkima ega too häälikuid suhu. Teadlased ei ole leidnud tõendeid selle kohta, et massaažiga saaks kujundada hääldamist, sõnavara või suhtlemist. Küll aga võib see leevendada lihaspingeid või lihaseid stimuleerida. Rääkimiseks vajalikud liigutusmustrid omandab laps aga ikkagi vaid kõneliigutusi tehes. Seega võib kõneelundite massaažist olla kasu vaid üksikutel juhtudel.
Enne kui hakkad ressursse kulutama suulihaste harjutusteks või massaažiks, pea nõu logopeediga. Sageli on lapsele vajalik hoopis teistsugune abi. Kui lapsele meeldib, võite suulihaste harjutusi teha lõbusaks ajaviiteks, aga kõne arengu toetamiseks on neist enamasti vähe kasu.