Postitatud

Kakskeelse lapse kõne areng

kakskeelsus

Kakskeelsus ja mitmekeelsus on maailmas väga laialt levinud. Mitut keelt võidakse rääkida koolides ja  töökohtades ning lisaks sellele on maailmas palju riike, kus on kaks riigikeelt. Ka Eestis on palju peresid, kus vanemad on eri rahvusest ning lapsed kasvavad kahes erinevas keelekeskkonnas. 

Kakskeelsetes peredes on enamlevinud mudel, et kumbki vanem räägib lapsega enda emakeeles: ema räägib lapsega oma emakeeles, isa enda emakeeles. Vahel suhtleb laps lasteaias või koolis hoopis kolmandas keeles. 

Lapse kõne areng ja kakskeelsus

Sageli arvatakse, et varajane kakskeelsus takistab lapse keelelist arengut ja põhjustab kõne hilistumist. Tegelikult see nii ei ole. Mõnikord võib tõesti kakskeelne laps hakata rääkima hiljem kui teised temavanused, kuid seda ei saa üldistada. Sama on ka üht keelt kõnelevate lastega: mõni hakkab rääkima varem, mõni hiljem.  

Verstapostid, millal laps keskmiselt rääkima hakkab, on samad, olenemata sellest, kas laps räägib ühes või kahes keeles. Siin on aga üks tähelepanek.

Toome näite 2-aastasest lapsest. Selles vanuses oskab laps keskmiselt öelda 50 või rohkem sõna. Kakskeelse lapse puhul võib juhtuda, et lapse sõnavara on ühes keeles väiksem ja teises suurem. Sellisel juhul tuleb arvestada kahe keele sõnavara kokku

Näiteks võib 2-aastane laps osata ühes keeles 20 sõna ja teises keeles 30 sõna – kokku teeb see ikka 50 sõna, mis on eakohane sõnavara suurus. 

Laps võib hakata lauseid ütlema hiljem, sest tal pole veel ühes keeles piisavalt sõnu, mida lauseks siduda. Üheks mooduseks on keelte segamine ehk koodivahetus.

Keelte segamine

Keelte segamine toimub, kui laps kasutab kaht keelt ühes lauses või ütleb vestluse jooksul ühe lause ühes keeles, järgmise lause teises keeles. Näiteks: “See on väike koška”.

Niisugust keelte segamist ei tasu peljata. Kui väike laps segab keeli, tähendab see, et laps on juba valmis teises keeles suhtlema ja tahab oma teadmisi ka näidata, kuid ei tunne veel piisavalt sõnavara ega oska seda veel vajalikul määral oma kõnes kasutada. Tavaliselt eristab 4-aastane laps keeli juba päris hästi. Alates sellest vanusest segab laps keeli tavaliselt vaid siis, kui vestluspartner saab mõlemast keelest aru.

Kakskeelse lapse kõne arengu toetamine

Kakskeelse lapse kõne arengut saab lapsevanem toetada kõige rohkem nii nagu ka ükskeelse lapse puhul: temaga rääkides, rääkides ja veel kord rääkides. Rääkima peaks erinevatel teemadel nii palju kui võimalik, sest mida mitmekesisemat keelt laps kuuleb, seda paremaks kujuneb ta keeleoskus.

Kui kumbki vanem räägib lapsega enda emakeeles, siis võiks näiteks unejuttu lugeda ka ema-isa vaheldumisi kord ühes, kord teises keeles. 

Lapsevanemad muretsevad oma kakskeelse lapse grammatika korrektsuse, sõnavara täpsuse ja kahe keele omavahelise segunemise pärast. Selle asemel on aga kakskeelse lapse kasvatamisel kõige tähtsamaks teguriks muuta tema keeleareng positiivseks ning huvitavaks kogemuseks. Kakskeelse lapse kõnet ei tohiks pidevalt korrigeerida –  see võib tekitada lapses asjatut stressi ja ärevust.

Kõne areng läbi mängu

Laps areneb ja õpib mängides. Lapse kõne arendamiseks sobib ükskõik milline tegevus. Riietumine, söömine, mäng või mõne raamatu ühine vaatamine kõne saatel – kõik see aitab kaasa lapse kõne arengule. Laps õpib rääkima kõige paremini reaalsetes suhtlusolukordades täiskasvanuga ühiselt tegutsedes. Sellisel moel hakkab laps kujundama oma keelesüsteemi. 

See kehtib nii ükskeelse kui ka kakskeelse lapse kõne arengu kohta.