Rubriik: kõneareng

Postitatud kirjutas

Kas minu kakskeelsel lapsel on keelepuue?

Kakskeelsed lapsed

Kakskeelsus, õigemini mitmekeelsus on tänapäeval pigem norm kui erand. On suur õnn, kui lapsel on sünnist saati võimalik loomulikus keskkonnas omandada mitut keelt. 

Teadlased on kindlalt ümber lükanud arvamuse, et mitmekeelsus takistab lapse (kõne) arengut või et mitmekeelsus põhjustab keelepuuet. Need on levinud müüdid, mis tegelikkuses ei kehti. 

Mida peaks teadma, kui laps omandab sünnist alates kahte keelt korraga? 

Sellise lapse kõne areng erineb siiski mõnevõrra ükskeelse lapse omast. Miks see nii on?
Kõik lapsed ehitavad oma keele üles kuuldava kõne ehk sisendi alusel. Kui sisend tuleb kahes keeles, siis vajab laps natuke rohkem aega, et neid keeli eristada ja seejärel paralleelselt kahte keelesüsteemi üles ehitada. Samuti on loogiline, et kui sisend jaguneb kahe keele vahel, on seda kummaski keeles vähem. Seetõttu on normaalne, et mitmekeelne laps võib hakata eakaaslastest pisut hiljem rääkima. Hilistumine võib kesta umbes pool aastat. Ka sõnavara, mida laps omandab, jaguneb kahe keele vahel, seega tuleks selle suurust hinnata mõlema keele peale kokku. 

On leitud, et suuremat rolli mängib esimestel eluaastatel just ema räägitav keel – selle võib laps omandada kiiremini ja paremini. Siiski on sünnipärase kakskeelse lapse keeleline areng üsna sarnane ükskeelsetele eakaaslastele. Ka ükskeelsete laste varane kõne areng on üsna varieeruv. 

Kui laps saavutab eakohase kõnearengu verstapostid 4 kuud varem või hiljem, on see veel igati normaalne. Nii nagu ükskeelsed lapsed, erinevad oma arengutempos ka mitmekeelsed lapsed. 

Samas võib vanematel siiski olla muresid. Üks ema kirjutab nii:

Mul on tekkinud väike mure. Mul on 1,5-aastane poiss, kes kasvab kakskeelses peres, ei ütle ühtegi sõna. Ei eestikeelseid ega ka venekeelseid sõnu. Kui lapsega rääkida, et pane toidulaud valmis ja võta see või too asi, siis ta ka ilusasti teeb. Kuid nii kui ta tahab ise midagi, siis näitab näpuga ja hakkab karjuma. Ja kui me aru ei saa, siis võib ka natuke vihastada. Kui me ka aru saame, siis ütleme mis asi see ka on. Kuid sõnu ei tule üldse. Kuidas ma saaksin aidata lapsel sõnu ütlema hakata või milles võib asi olla?

Lapsevanema mure on põhjendatud, sest ka kakskeelsel lapsel võib esineda keelepuue või mõni muu arenguhäire. Selliste arenguliste puuete sagedus kakskeelsetel lastel on samasugune kui ükskeelsetel lastel.
On üsna keeruline aru saada, kas tegemist on nö kakskeelsest keskkonnast tuleneva loomuliku hilistumisega, mis aja jooksul möödub, või hoopis tõsisema probleemiga, mis vajab spetsialistide sekkumist. 

Abiks lapsevanemale

Kui sul on mure lapse kõne arengu pärast, siis püüa vastata järgmistele küsimustele: 

  1. Kas Sinu laps tahab ja püüab suhelda, kasutades miimikat (pilku, näoilmeid) ja kehakeelt (nt osutab, sirutab käsi enda väljendamiseks)? 
  2. Kas ta on huvitatud (mängu)asjadest, st uurib neid, tegutseb nendega (paneb asju üksteise sisse ja välja, laob torni, veeretab autot või palli)? 
  3. Kas laps saab kõnest (mõlemas keeles ühepalju või ühes keeles rohkem) aru?
  4. Kas laps on lalisenud (nt pä-pä, ma-ma, tä-dä jne)? 

Lalin tekib alates 6. elukuust ja areneb edasi kuni kõne tulekuni.

  1. Kas lapse kuulmist on kontrollitud?

Kui vastasid enamikule küsimustele „jah“, siis tasub anda lapsele pisut aega, pakkuda talle võimalikult palju ja jõukohast sisendit mõlemas keeles. Muretsemiseks pole põhjust.

Kui vastasite mõnele küsimusele „ei“, vastake ka järgmistele küsimustele. 

  1. Kas peres või sugulastel on esinenud probleeme kõne arengus või nad on pidanud käima logopeedi juures?
  2. Kas laps on olnud neuroloogi või mõne muu arsti jälgimisel (nt on esinenud kõrvapõletikke)?
  3. Kas lapse varases arengus on olnud mingeid kõrvalekaldeid eakohase arengu tähistest (nt motoorsetes oskustes, söömises)?
  4. Kas laps kasutab meelsasti nutiseadmeid, sh veedab aega teleka ees?

Kui vastasite mõnele neist küsimustest „jah“, tasub konsulteerida logopeediga, kellele tuleb selgitada ka lapse keelelise arengu tausta. 

Oluline on teada, et keelepuue avaldub kõigis omandatavates keeltes. Kuid tõele ei vasta see, et kui lapsel on keelepuue, tuleb üle minna ainult ühes keeles rääkimisele. Laps vajab abi mõlema/kõigi keelte omandamisel. Ka keelepuudega laps suudab omandada mitut keelt.

Ei ole eriti tõenäoline, et laps saab logopeedi abi mõlemas keeles. Küll aga saab logopeed toetada lapse arengut ühes keeles ja nõustada vanemaid, kuidas teha seda teises keeles. 

Kakskeelse lapse keelekeskkonna kujundamisel on vanemate roll ülioluline.

Loe ka V.-A.Vihman „Meie lapsel mitu keelt“ (HTM): https://www.hm.ee/sites/default/files/meie_lapsel_mitu_keelt_fin.pdf?fbclid=IwAR2tNze2ltg5uo9nY02DcqhLcajjQbDfsr4Eo4mSbAlbq3ZltBO9wnK8t54

Postitatud kirjutas

Kakskeelse lapse kõne areng

kakskeelsus

Kakskeelsus ja mitmekeelsus on maailmas väga laialt levinud. Mitut keelt võidakse rääkida koolides ja  töökohtades ning lisaks sellele on maailmas palju riike, kus on kaks riigikeelt. Ka Eestis on palju peresid, kus vanemad on eri rahvusest ning lapsed kasvavad kahes erinevas keelekeskkonnas. 

Kakskeelsetes peredes on enamlevinud mudel, et kumbki vanem räägib lapsega enda emakeeles: ema räägib lapsega oma emakeeles, isa enda emakeeles. Vahel suhtleb laps lasteaias või koolis hoopis kolmandas keeles. 

Lapse kõne areng ja kakskeelsus

Sageli arvatakse, et varajane kakskeelsus takistab lapse keelelist arengut ja põhjustab kõne hilistumist. Tegelikult see nii ei ole. Mõnikord võib tõesti kakskeelne laps hakata rääkima hiljem kui teised temavanused, kuid seda ei saa üldistada. Sama on ka üht keelt kõnelevate lastega: mõni hakkab rääkima varem, mõni hiljem.  

Verstapostid, millal laps keskmiselt rääkima hakkab, on samad, olenemata sellest, kas laps räägib ühes või kahes keeles. Siin on aga üks tähelepanek.

Toome näite 2-aastasest lapsest. Selles vanuses oskab laps keskmiselt öelda 50 või rohkem sõna. Kakskeelse lapse puhul võib juhtuda, et lapse sõnavara on ühes keeles väiksem ja teises suurem. Sellisel juhul tuleb arvestada kahe keele sõnavara kokku. 

Näiteks võib 2-aastane laps osata ühes keeles 20 sõna ja teises keeles 30 sõna – kokku teeb see ikka 50 sõna, mis on eakohane sõnavara suurus. 

Laps võib hakata lauseid ütlema hiljem, sest tal pole veel ühes keeles piisavalt sõnu, mida lauseks siduda. Üheks mooduseks on keelte segamine ehk koodivahetus.

Keelte segamine

Keelte segamine toimub, kui laps kasutab kaht keelt ühes lauses või ütleb vestluse jooksul ühe lause ühes keeles, järgmise lause teises keeles. Näiteks: “See on väike koška”.

Niisugust keelte segamist ei tasu peljata. Kui väike laps segab keeli, tähendab see, et laps on juba valmis teises keeles suhtlema ja tahab oma teadmisi ka näidata, kuid ei tunne veel piisavalt sõnavara ega oska seda veel vajalikul määral oma kõnes kasutada. Tavaliselt eristab 4-aastane laps keeli juba päris hästi. Alates sellest vanusest segab laps keeli tavaliselt vaid siis, kui vestluspartner saab mõlemast keelest aru.

Kakskeelse lapse kõne arengu toetamine

Kakskeelse lapse kõne arengut saab lapsevanem toetada kõige rohkem nii nagu ka ükskeelse lapse puhul: temaga rääkides, rääkides ja veel kord rääkides. Rääkima peaks erinevatel teemadel nii palju kui võimalik, sest mida mitmekesisemat keelt laps kuuleb, seda paremaks kujuneb ta keeleoskus.

Kui kumbki vanem räägib lapsega enda emakeeles, siis võiks näiteks unejuttu lugeda ka ema-isa vaheldumisi kord ühes, kord teises keeles. 

Lapsevanemad muretsevad oma kakskeelse lapse grammatika korrektsuse, sõnavara täpsuse ja kahe keele omavahelise segunemise pärast. Selle asemel on aga kakskeelse lapse kasvatamisel kõige tähtsamaks teguriks muuta tema keeleareng positiivseks ning huvitavaks kogemuseks. Kakskeelse lapse kõnet ei tohiks pidevalt korrigeerida –  see võib tekitada lapses asjatut stressi ja ärevust.

Kõne areng läbi mängu

Laps areneb ja õpib mängides. Lapse kõne arendamiseks sobib ükskõik milline tegevus. Riietumine, söömine, mäng või mõne raamatu ühine vaatamine kõne saatel – kõik see aitab kaasa lapse kõne arengule. Laps õpib rääkima kõige paremini reaalsetes suhtlusolukordades täiskasvanuga ühiselt tegutsedes. Sellisel moel hakkab laps kujundama oma keelesüsteemi. 

See kehtib nii ükskeelse kui ka kakskeelse lapse kõne arengu kohta.

Postitatud kirjutas

Keelekidasus* ja kidakeelsus* – kas üks mõjutab teist?

keelekida ja selle mõjutus keelearengule

Kui laps ei räägi veel või räägib oma ea kohta vähe, on nii mõnelegi lapsevanemale esitatud küsimus: “Kas sa keelekida oled kontrollinud?“

Mis on keelekida? Keelekida on üsna levinud probleem, mille korral lapse keel on pisikese limaskestavoldiga suupõhja küljes kinni.

Vahel seostavad lapsevanemad lapse kõne paranemist keelekida lõikusega ja arvavad, et keelekida lõikuse järel hakkab lapsel jutt jooksma.

“Mu 2a 4-kuune poeg ei räägi ikka veel, oma keeles seletab kogu aeg, aga arusaadavalt ütleb vaid üksikuid sõnu (aitäh, tere, auto, kaks, emme, issi) ja neid ka suht harva. Keelekida lõigati küll lahtisemaks, aga see pole aidanud.”

Siit tekib ka küsimus – kas lühike keelekida võib olla kõne arengu takistuseks? 

Foorumitest võib leida selle kohta seinast seina arvamusi, kuid tegelikkuses ei põhjusta lühike keelekida ulatuslikku lapse kõne arengu mahajäämust.
Siiski on lühikese keelekida tõttu piiratud keele normaalne liikumine, mis võib põhjustada:

  • toitmisprobleeme imikutel,
  • hammaste ja lõualuude asendianomaaliaid,
  • raskusi üksikute häälikute õige häälduse kujunemisel.

See ongi põhjus, miks sellistel juhtudel logopeedid, hambaarstid, ortodondid ja lastearstid laste keelekida kinnitumist kontrollivad.

Millal tunneb logopeed huvi keelekida vastu?
Toome näiteks ühe lapsevanema loo:

“Kas kellegi lapsel on lõigatud keelekida? Meil selline prantsuse r ja keel ei ulatagi sellisesse asendisse, et laps saaks r tähte korralikult öelda. Logopeed ja hambaarst soovitasid keelekida natuke “naksata”. Kas lõigata või mitte?”

Selle näite puhul ei suuda laps keelt lühikese keelekida tõttu tõsta ja ülemiste hammaste taga hoida. Seetõttu ei ole võimalik eesti keele normipärase r-hääliku häälduse kujunemine ning laps leiab endale sobiva viisi r-i põristamiseks.

Logopeed sekkub, kui lühike keelekida takistab lapsel häälikute normipärast hääldust. Sellisel juhul suunab logopeed lapse kirurgi vastuvõtule keelekida lõikusele. Seda ei tasu karta, sest keelekida lõikus on kerge protseduur ning aitab sinu lapsel saavutada normipärase häälikute häälduse. 

Kas keelekida mõjutab kõikide häälikute õiget hääldust?

Ei, lühike keelekida ei mõjuta kõikide häälikute õiget hääldust.

Enamasti on keelekida tõttu probleemiks r-hääliku õige häälduse kujunemine. Harvemini ilmneb probleeme ka teiste keeletipuhäälikutega (l, n, t). 

Keelekidasus ja kidakeelsus

Lühike keelekida ei põhjusta kidakeelsust, st väljendamise kesisust ning napisõnalisust ega ka üleüldist häälduse ebaselgust ja pudistavat hääldust. 

Kui sinu lapsel ilmnevad eeltoodud tunnused, on põhjused milleski muus või on tegemist juba komplekssema probleemiga.



Eesti keele seletav sõnaraamat:

* Keelekida – limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel 

* Kidakeelsus – 1. väljendumise kesisus, napisõnalisus; 2. ebaselge, pudistav hääldus

Postitatud kirjutas

Väikelapsed ja nutiseadmed

Lapsed vaatavad nutiseadme ekraani

Me elame aina digitaalsemas maailmas ja digimaailm on jõudnud ka meie lasteni. Laialt on levinud arusaam, et mida varem lapsele digitaalset maailma tutvustada, seda paremad digioskused ta omandab ja see annab talle omakorda eelise tulevikus. Teadusuuringud näitavad vastupidist: liiga varajane meediatarbimine võib lapse arengut pidurdada, kui ekraanide ees veedetakse liiga palju  aega.

Selleks, et lapse aju saaks areneda, vajab laps tegevusi pärismaailmas ja elulistes situatsioonides. Laps õpib kõige enam erinevate füüsiliste ja emotsionaalsete tegevuste abil koos teiste inimestega, st vanemate või teiste lastega suheldes. Kõik ühised tegevused, mis arendavad kõnet, sotsiaalset suhtlust ja meelte teravdamist, on lapsele vajalikud. Mäng on lapse töö ning läbi mängu laps õpib. 

Kui lapsel asenduvad need tegevused värvikireva ekraaniga, siis on suur oht, et sellega kaasneb lapse aju ülestimuleerimine. Selle tagajärjel võivad lapsel tekkida kõne- ja keskendumishäired, impulsiivsus ja agressiivsus.

Laps peab kõigepealt läbima füüsilise ja emotsionaalse arengu sammud reaalses maailmas, alles siis suudab ta omandada head oskused digimaailmas hakkama saamiseks.

Kõne areng

Lapsed vajavad arenguks keskkonda, mis stimuleerib neid erinevatel viisidel. Last ümbritseval keskkonnal on suur roll lapse taju, tähelepanu, mõtlemise, kõne ja lugemisoskuse arengus. Kaasa aitavad kõik tegevused, kus täiskasvanu tegutseb koos lapsega, juhendab teda ja ühist tegevust saadab kõne. 

Kõne arenemiseks vajab laps dialoogilist suhtlemist teiste inimestega. Ekraanid ei võimalda vastastikust suhtlemist inimestega. Kui laps veedab liiga palju aega ekraanide ees, siis võib see pärssida lapse loomingulist tegevust, sest lapsel võib kaduda huvi kõige muu vastu.  

Kontrollitud ekraaniaeg

Spetsialistide hinnangul ei vaja alla 3-aastased lapsed ekraanimeediat, et arendada kognitiivseid (taju, mälu, mõtlemine) ja motoorseid oskusi. Reaalsuses aga puutuvad lapsed sageli erinevate ekraanidega kokku enne esimest sünnipäeva. Vanuses 3–7 eluaastat võiks digiseadmete kasutamise aeg jääda alla 1 tunni, mille võiks jagada kahte ossa.

Nutiseadme kasutamisel kehtib reegel: mida vähem, seda parem. 

Alates 7. eluaastast võiks ekraaniga meelelahutusliku sisu tarbimist (mängud, multikad) olla maksimaalselt 2 tundi päevas. Õppetööle kuluv aeg ei pea mahtuma selle 2 tunni sisse.

Nii teleris kui arvutis leidub ka kasulikku materjali. Oluline on leida selline sisu, mille vaatamisest oleks lapsele kasu. Ekraanid võivad toetada lapse arengut juhul, kui vanem samal ajal lapsega suhtleb, suunab lapse tähelepanu ja selgitab ekraanil nähtut. See aitab tõlgendada ekraanil toimuvat. Seetõttu võiks lapsega meediakogemust jagada ning piirata seda ajaliselt. Tähtis on see, et nutiseadmest ei saaks lapsehoidjat.

Kindlasti ei tohiks laps olla ekraanides tund enne magamaminekut – nii saab lapse aju maha rahuneda. 

Lapsevanema eeskuju

Ema ja isa on lapse kõige suuremad eeskujud. Lapsed jäljendavad seda, mida nad näevad. Mida rohkem näeb laps vanemaid ekraanide ees, seda suurem soov on ka temal teleri ees olla või nutitelefoni uudistada. Seetõttu tuleks hoolega jälgida ka enda ekraanikasutamist lapse ees.

Lapse kõne arendamiseks on hea ühine tegevus raamatute vaatamine. Lapses saab tekitada huvi raamatute vastu eelkõige eeskuju näidates – mida rohkem näeb laps vanemaid raamatuid lugemas, seda suurem huvi tal raamatute vastu tekib.

Kaasa laps kodustesse töödesse

Teame, kui raske on väikese lapse kõrvalt vahepeal vaba hetke enda toimetusteks leida. Tihti on lihtsam võimalus lapse tähelepanu koondada kas teleri või nutiseadmega. Sellele on hea alternatiiv.

Nii palju kui võimalik, kaasa laps hoopis oma tegevustesse: kui hakkad koristama, anna ka lapsele tolmulapp kätte; kui teed süüa, võta laps kööki kaasa. Kasuta aega ära lapsega rääkimiseks samal ajal, kui oled ametis mõne tegevusega. Nimeta näiteks toiduaineid või tegevusi: valame piima, see on jahu, võta lusikas. Kõik see aitab lapse kõne arengule kaasa.